Estonia | European Social Survey

ESS

Euroopa Sotsiaaluuring

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS - European Social Survey) on 2001 aastal alguse saanud rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring, mida viiakse Euroopa riikides läbi iga kahe aasta tagant. ESS mõõdab hoiakuid, uskumusi ja inimeste käitumist rohkem kui kolmekümnes riigis. ESSi tööd koordineerib keskne teadusmeeskond (Core Scientific Team) Rory Fitzgeraldi juhtimisel London City St George's Ülikoolist koostöös kuue teise partnerinstitutsiooniga:

ESSi peamised eesmärgid on:

kaardistada Euroopa riikide sotsiaalset struktuuri, inimeste elutingimusi ja hoiakuid ning interpreteerida Euroopa sotsiaalse, poliitilise ja moraalse olemuse muutusi;
arendada ning levitada teaduslikke standardeid riikidevaheliste sotsiaalteaduslike võrdlusuuringute läbiviimisel. Selleks keskendutakse uuendustele näiteks küsimustike koostamisel ja eeltestimisel, valimite loomisel, andmete kogumisel, et vähendada vigu ning suurendada uuringute usaldusväärsust ning täpsust;
töötada välja usaldusväärsed riigi edusamme kirjeldavaid indikaatorid, mis põhinevad elanike arusaamadel ja hinnangutel ühiskonna eesmärkide kohta;
tegeleda ja kaasa aidata Euroopa sotsiaalteadlaste koolitamisele võrdlevate kvantitatiivsete uuringute läbiviimise ja analüüsi alal;
parandada sotsiaalseid muutusi kajastavate andmete nähtavust ja kättesaadavust teadlaste, seaduseloojate ning ka laiema kogukonna hulgas.

ESSi Eestis

ESSi võtmeisikud Eestis

ESSi läbiviimist Eestis korraldab rahvuslik koordinaator Liisa Talving Tartu Ülikoolist.

ESSi kaheksanda vooru andmete kogumise viib Eestis läbi Statitikaamet.

ESS puudutavate küsimustega tuleks pöörduda rahvusliku koordinaatori Liisa Talving poole (liisa.talving@ut.ee).

Senine osalemine

Eesti on osalenud kõigis voorudes alates aastast 2004.

Teemad

ESS mõõdab eriilmelise Euroopa rahvastiku hoiakuid, uskumusi ja käitumismustreid. ESS küsimustik sisaldab aasta aastalt korduvat põhimoodulit, roteeruvaid mooduleid, mille eesmärgiks on uurida spetsiifilisemaid teemasid ning lisaküsimustikku mis sisaldab alusväärtuste skaalat ning eksperimentaalseid teste.

Põhiküsimustiku fookuses on:

meediatarbimine
poliitika
usaldus institutsioonide vastu
immigratsioon
hirm kuritegevuse suhtes
tervis
religioon
heaolu
alusväärtused
demograafia

Roteeruvate moodulite fookuses on:

immigratsioon, kodakondsus ja demokraatia (1. voor, 2002)
majanduslik moraal, töö, pere ja heaolu, tervis ja tervishoid (2. voor, 2004)
elusündmuste ajastamine, personaalne ja sotsiaalne heaolu (3. voor, 2006)
hoiakud vananemise suhtes ja heaolu riigi suhtes (4. voor, 2008)
usaldus politsei ja kohtusüsteemi vastu (5. voor, 2010)
demokraatia mõistmine ning hindamine, personaalne ja sotsiaalne heaolu (6. voor, 2012)
suhtumine immigratsiooni ja tervisega seotud ebavõrdsus (7. voor, 2014)

Vaata Eesti 6. vooru tõlgitud küsimustikke eesti ja vene keeles

Euroopa Sotsiaaluuring

Meetodid

ESSi andmeid kogutakse Eestis nii CAPI kui ka PAPI meetodil (oleneb aastast). Lisaküsimustikule vastatakse nii põhiintervjuu jätkuna silmast-silma meetodil, kui ka iseseisvalt küsimustikku täites. Eestis viiakse uuring läbi kahes keeles. Küsimustik on kohandatud eesti ja vene keele jaoks. Küsimustiku kohandamise käigus lisatakse ankeeti riigi-spetsiifiline informatsioon nagu näiteks poliitiliste erakondade nimekiri, religiooni andmed, valikud hariduse ja perekonnaseisu kohta, et see peegeldaks riigi olukorda.

ESSi valim on representatiivne 15 aastastele ja vanematele Eesti elanike (vanuse ülemist piirmäära ei ole) suhtes, kes kuuluvad tavaleibkondadesse, sõltumata rahvusest, kodakondsusest või emakeelest. Inimesed valitakse uuringusse rangelt juhuslikul meetodil. Enamasti vastab ESS ankeedile Eestis ühes andmekogumise voorus umbes 2000 inimest.

Levitamine

Vaata ESS andmete põhjal Eesti autoritelt ja Eesti kohta kirjutatud publikatsioone.

Vaata täpsemalt ESSi kohta Eestis: www.ess.ut.ee

Võtke ühendust

Liisa Talving (NC)
Tartu Ülikool
www.ess.ut.ee
liisa.talving@ut.ee

EstoniaEesti

ESS